Vesioinas on seade, mis kasutab voolava vee jõudu, et vett ülesmäge pumbata. Muud energiat seade tööks ei vaja.
Tindioru talu peremees Friedrich Johanson ehitas esimese vesioina 1939. aastal, ilma et ta oleks teadnud, et samasugune leiutis on Prantsusmaal patenteeritud juba 1796. aastal.
See ainulaadne seade töötab praeguseni ja suudab tõsta umbes 3 kuupmeetrit vett ööpäevas 30 meetri kõrgusele – ja seda täiesti ilma elektrita.
Vesioinas sobib paikadesse, kus on voolav vesi ja veetasemete vahe. Rõuges võimaldavad vesioinal töötada allikad, mis ei külmu isegi talvel.
Vesioina tööpõhimõte:
Vesi voolab allikast ja lööb klapi kinni.
Tekib surve, mis paiskab osa vett üles.
Õhk surutakse kokku ja see lükkab vee üles paaki.
Klapp avaneb ja tsükkel algab uuesti.
Vesioinaid on kokku 2. Esimene siis ühe löökklapiga vesioinas ja samuti on näha ka 2-löökklapilise vesioina tööd, mille konstrueeris ja ehitas Jüri Johanson 2002. aastal – jätkates oma isa Friedrich Johansoni tehnilist pärandit.
