Rõuge Suurjärv asub sügavas ja maalilises Rõuge ürgorus, olles üks kaunimaid ja tuntuimaid järvi kogu Lõuna-Eestis. Järv kuulub Rõuge aheljärvestikku, mida seovad omavahel mitmed ojad ja allikad. Suurjärv on Eesti järvedest kõige sügavam – kuni 38 meetrit (mõnede mõõtmiste järgi koguni 41 m). Järv süveneb ühtlaselt ning selle sügavaim koht asub veidi keskkohast kagus. Põhi on valdavalt kaetud mudaga, mis loob sobiva elupaiga veealustele taimedele ja loomastikule.

Suurjärve pindala on 13,5 hektarit ning keskmine sügavus ligi 12 meetrit. Tegemist on läbivoolujärvega – vesi suubub siia lõuna poolt Liin- ja Valgjärvest ning põhjast Kaussjärvest, väljavool toimub loode kaudu Rõuge ehk Ajo oja kaudu Ratasjärve. Järves leidub arvukalt kalda- ja põhjaallikaid, mis hoiavad vee puhta ja jahedana.

Vee värvus varieerub oranžist heleroheliseni ning läbipaistvus sõltub aastaajast ja valgusest. Taimestik on mitmekesine – leitud on 22 taimeliiki, nende seas haruldane samblaliik Fissidens julianus, ujuv penikeel, vesiroos ja kollane vesikupp. Vesisammal, mändvetikad ja tähkjas vesikuusk katavad järvepõhja kuni 8 meetri sügavuseni. Kalastikus domineerivad ahven ja särg, kuid järv pakub elupaika ka jõevähile, kuigi selle sügavus piirab vähile sobiva ala väikeseks.

Suvehooajal ootab külastajaid Rõuge Suurjärve rand koos ujumisvõimaluse ja väikese laste mänguväljakuga, mis teeb sellest mõnusa paiga perepuhkuseks. Järve kaldal paiknevad parkla ja infotahvlid, mis tutvustavad nii järve kui ka Rõuge ürgoru loodusväärtusi. Suurjärve kaldal asub ka National Geographicu kollane raam – ametlik pildistamiskoht, kust avaneb kaunis vaade järvele ja ürgoru reljeefsetele nõlvadele. See on üks enim pildistatud paiku kogu Võrumaal.

Rahvapärimuse järgi on Rõuge Suurjärv tulnud Viitina piirilt, praeguse Suursoo kohalt, uuristades endale tee läbi mäe. Veel tänapäevalgi on mäes näha suur org, mis justkui kinnitab seda muistendit. Teise legendi järgi vajunud sõja ajal järve vana kirik koos hõbedaste kelladega, ning igal aastal enne mihklipäeva tõuseb üle järve salapärane sild, millel kõnnib must munk, hüüdes:
„Aeg saab tulema, aeg saab tulema, kui see kirik oma kelladega tõuseb jälle üles!“