Rõuge ürgorg on kujunenud jääaja lõpus, ligi 15 000 aastat tagasi, kui liustike sulavesi uuristas Haanja kõrgustiku nõlvadesse sügava jõeoru. Umbes 10 kilomeetri pikkune ja kuni 75 meetrit sügav org kulgeb loode–kagu suunas ning on üks Eesti kaunemaid ja paremini säilinud ürgorge.

Oru põhjas asub järvede ahelik, mis koosneb seitsmest järvest: Valgjärv, Liinjärv, Suurjärv, Kaussjärv, Ratasjärv, Tõugjärv ja Kahrila järv. Neid ühendab omavahel Rõuge jõgi. Järvede aheliku süda on Rõuge Suurjärv, mille sügavus ulatub 38 meetrini – see on Eesti kõige sügavam järv.

Ürgoru nõlvadel ja põhjas leidub rikkalikult taime- ja elurikkust. Looduslikud lillemurud, vanad metsad ja allikaterohked oruveerud pakuvad elupaika paljudele liikidele, sealhulgas kodukakule, hall- ja valgeselg-rähnile ning suur-kirjurähnile. Erinevalt paljudest Lõuna-Eesti piirkondadest, mida iseloomustab liivakivi, leidub siin lubjakivi ehk paasi, mis annab orule oma eripärase ilme.

Rõuge ürgorg kuulub Haanja loodusparki, mille eesmärk on kaitsta kõrgustiku maastikke ja traditsioonilist elulaadi. Oru ilu saab avastada 10-kilomeetrisel matkarajal, mis kulgeb järvede ja metsade vahel ning viib Ööbikuorust Hinni kanjonini. Teel avaneb vaateid järvedele, allikatele ja oru võimsale reljeefile.

Rõuge ürgorg ja selle järved on paik, kus loodus ja rahu käivad käsikäes. Siin saab tunda maa hingust, kuulata vee häält ja kogeda vaikust, mis meenutab aegade algust.